Mai Murdmaa (Mai‑Ester; 31. III 1938 Tallinn), ballettmeister, baleriin. Eesti Teatriliidu (1957), Eesti Balletiliidu ja Eesti Lavastajate Liidu liige (1993). Isa rakenduskunstnik, ema ajakirjanik. Vennad Allan Murdmaa ja Ivar Murdmaa. Olnud abielus pianist Valdis Jancisega, pojad helilooja ja muusik Rainer Jancis ning Kaspar Jancis.

Lõpetas 1956  Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli (erialaõppejõud Liia Leetmaa) ja Tallinna 21. Keskkooli, õppis 1959–60 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu, lõpetas 1964 Moskvas Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) ballettmeistri erialal (juhendaja Rostislav Zahharov), täiendanud end lühiajaliselt Ameerika Ühendriikides, Soomes ja Rootsis.

Olnud 1956–60 Estonia tantsija, 1964–73 ballettmeister ja 1974–2002 peaballettmeister, aastast 2002 vabakutseline. Lavastanud ka Vanemuises jt Eesti teatrites ning välismaal (USA‑s, Soomes, Ungaris, Venemaal, Lätis, Ukrainas jm), Tallinnfilmis („Ooperiball”, 1974, koos Virve Aruojaga), Eesti Telefilmis („Medeia”, „Tantsib Tamara Soone”, 1980) ja Soome televisioonis („Toonela luik”, „Lemminkäinen ja Saarepiiga”, 1973), seadnud tantse muusikalidele (Loewe´ „Minu veetlev leedi”, 1964 jne) ja ooperitele (Richard Straussi „Salome”, 1973; Mussorgski „Hovanštšina”, 1987 jne). Kirjutanud eesti heliloojate ballettide stsenaariume, andnud meistriklasse.

Temast on tehtud dokumentaalfilm „Ballettmeister”(2014, Umberto Productions). Avaldanud koostöös Heili Einastoga isikuraamatu „Teekond tantsus” (2018).

Tunnustusi

Koreograaf Mai Murdmaa ja Joanna osatäitja Juta Lehiste. Tambergi „Joanna tentata“. (Estonia, 1971)

• Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1972)
• Eesti NSV rahvakunstnik (1981)
• Balleti aastapreemia 1986
• Eesti Teatriliidu balletiauhind 1992
• Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1993
• Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk 2001
• Riiklik elutöö preemia 2011.

Lavastusi

• Tambergi Ballett-sümfoonia (1963) ning Poiss ja liblikas (1964 ja 1970)
• de Falla Suur võlur – armastus (1964, 1983 ja 1996, Odessa ooperi‑ ja balletiteatris 1980)
• Prokofjevi Tuhkatriinu (1965 ja 1995)
• Barberi Medeia (1966)
• Raveli Daphnis ja Chloë (1966, 1972 ja 1996, NSV Liidu Riiklikus Koreograafiaansamblis Noor ballett 1969, Kirovi‑nimelises Leningradi Ooperi‑ ja Balletiteatris 1974, Ungaris Pécsi Balletis 1976, Kiievi ooperi‑ ja balletiteatris 1979)
• Delibes’i Coppélia (1967)
• Bartóki Võlumandariin (1968 ja 1989, Leningradi Balletiansamblis 1977)
• Gershwini Ameeriklane Pariisis (1968)
• Barokk-variatsioonid, Haydni muusika (1968 ja 1992)
• Tšaikovski Uinuv kaunitar (1969, koos Niina Ulanovaga)
• Prokofjevi Romeo ja Julia (1971, 1977, 1998, Ballet Internationale, Indianapolis 2002)
• Tambergi Joanna tentata (1971 ja 1979, ka stsenarist)
• Tiit Härm tantsib XVII, XVIII ja XX sajandi muusikat (1972, koos teiste koreograafidega)
• Tormise Luigelend (1972, ka libreto autor)
• Kompositsioonid, Bachi muusika (1973)
• Labürint, Pärdi muusika (1973)
• Prokofjevi Kadunud poeg (1973, Kirovi‑nim. Leningradi Ooperi‑ ja Balletiteatris 1974, Pécsi Balletis 1976, Riia ooperi‑ ja balletiteatris 1979, Almatõ ansamblis Noor Ballett 1980, Novosibirski ooperi‑ ja balletiteatris 1991)
• Beethoveni Prometheus (1976)
• Aastaajad, Vivaldi muusika (1976)
• Vormide sünd, Bachi, Vivaldi, Tolari jt muusika (1976 Pécsi Balletis)
• Varjundid, Chopini muusika (1977, Kiievi ooperi‑ ja balletiteatris 1979, New Yorgi City Hall’is 1980)
• Kirgastumine, Pärdi muusika (1977 ja 1989, Leningradi Väikeses Ooperi‑ ja Balletiteatris 1976)
• Sumera Anselmi lugu (1978, ka libreto autor)
• Stravinski Orpheus (1979)
• Tormise Eesti ballaadid (1980, ka libreto autor)
• Stravinski Tulilind (1982)
• Naine, Berio muusika (1983 ja 1986, New Yorgi Dance Workshop Theatre’s 1992)
• Tambergi Lend (1983)
• Meditatsioon, Villa‑Lobose muusika (1984)
• Kirgastumine: Maa hingus, Villa‑Lobose muusika; Hüvastijätt, Mahleri muusika; Naine, Berio muusika; Peegeldused, Grünbergi muusika (1985 Vanemuises)
• Lazarevi Meister ja Margarita (1985, Leningradi Väikeses Ooperi‑ ja Balletiteatris 1986)
• Hüvastijätt, Mahleri muusika (1986, Novosibirski ooperi‑ ja balletiteatris 1991)
• Karje ja vaikus, Singi muusika (1986, Riia ooperi‑ ja balletiteatris 1991, Denveris 1991, ka stsenarist)
• Tšaikovski Pähklipureja (1987 ja 2000)
• Paasilinna ja Murdmaa Ulguv mölder (1988 Endlas)
• Surma ja sünni laulud, Singi muusika (1988, ka libeto autor)
• Nostalgia, Tubina muusika (1989, ka libreto autor)
• Maarjamaa lunastus, Singi muusika (1990, ka libreto autor)
• Kuritöö ja karistus, Pärdi muusika (1991 ja , New Yorgi Dance Workshop Theatre’s 1992, Vene Teatris 2011, ka libreto autor)
• Tšellosonaat, Honeggeri muusika (1992 Indianapolise Ballet Company’s, ka libreto autor)
• Don Juani mäng, Glucki ja Stockhauseni muusika (1992, ka libreto autor)
• Carmina burana ja Catulli carmina, Orffi muusika (1993, ka libreto autor)
• Credo, Penderecki ja Bachi muusika (1994, ka libreto autor)
• Tabula rasa, Pärdi muusika (1995 New Yorgis)
• de Falla Kolmnurkne kübar (1996, ka libreto autor)
• Tuleingel, Skrjabini muusika (1998)
• Tubina Kratt (1999)
• Kallósi Pulmareis (2001, Vanemuises 2004)
• Frischi Härra Biedermann ja tulesüütajad (2002 Vanalinnastuudios)
• Armastuse tango ehk Aegade lõpus,  Piazzolla muusika (2002 ja 2019 Vanemuises)
• Alice Imedemaal, Kallósi muusika (2004 Vanemuises, ka libreto autor)
• Tantsumaraton, R. Jancise muusika  (2005 Vanemuises)
• Kallósi Antigone (2007, Draamateater Kumu auditooriumis)
• Kallósi Surmatants (2009 Vene Teatris)
• Massenet´ Thais (2009, Endla koostöös PromFestiga)
• Phaidra, Britteni ja Xenakise muusika (2010 Estonia Kumu auditooriumis)
• Stravinski Petruška (2013 Estonias)
• Glassi Lend läbi legendi (2014 Novaja Opera / Russki Imperski Ballett (Moskva))
• Ninasarvik, R. Jancise muusika  (2017 Vanemuises)

Rollid

• Ottilie (Tšaikovski Luikede järv, 1955, Talinna Koreograafiakool Estonias)
• Veteema (Kapi Kullaketrajad, 1956)
• Raimonda sõbratar (Glazunovi Raimonda, 1957)
• Kaste (Juzeliūnase Mere kaldal, 1958).

Allikas: http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/murdmaa_mai3